Ots Konsultatsioonid OÜ
Läbipõlemise üks olulisem märksõna on konflikt. Konflikt just isiksuse seisukohalt. Selliseid konflikte võib jagada laias laastus isikusisesteks ja rollidevahelisteks konfliktideks. Konfliktid on paratamatu osa meie elust ja võib öelda, et arengut edasi viiv jõud, juhul kui me oskame ja suudame neid konflikte oskuslikult lahendada.
Kui sageli te olete tundnud, et ainuüksi tööle mõtlemine ajab südame pahaks, lapsed käivad närvidele, majapidamine on ülepea kasvanud ja kõigest on kõrini. Olen kindel, et vahel tunneme me kõik seda tunnet ja mõõdukal määral on see isegi vajalik, sest sunnib meid elu üle järele mõtlema ja teatud muudatusi ette võtma. Ehk siis võib öelda, et mõõdukas frustratsioon on arengut edasi viiv jõud. Kuid ohtlikuks muutub asi siis kui selline tunne muutub krooniliseks- päevi ja nädalaid kestvaks, sest siis ei pruugi olla tegemist enam läbipõlemissündroomiga vaid depressiooniga. Käesolevas artiklis püüangi lahtimõtestada kuidas me saame hoida tasakaalu frustratsiooni ja rahulolu seisundi vahel.
Tänapäeva ühiskonna nõudmised inimesele, töötajale järjest kasvavad. Kuidas nendele nõudmistele vastata, millised on ühiskonna ja inimese enda väärtushinnangud, kas need on omavahel kooskõlas või mitte- sellest sõltub ka inimese rahulolu ja taskaalu küsimus. Kui mõelda sellele, mida tähendab inimesele töö? Miks me peame tööl käima, kui tunduvalt lihtsam oleks ju elada mugavat ja kohustuste vaba elu? Sageli me ei mõtlegi kaugemale, kui et vajame elamiseks raha ja tööl just raha teenimise eesmärgil käimegi. Tegelikult on tööl meie jaoks palju sügavam ja laiem tähendus.
Esiteks eneseteostuslik eesmärk. Kui inimeselt küsida: ”Mis ametit sa pead?” Kõlab vastus: ”Ma olen…”, see näitab, et elukutse moodustab sageli ka osa meie identiteedist. Järelikult elukutse küsimus on meile juba identiteedi küsimus. Teiseks oluliseks eesmärgiks võib välja tuua sotsiaalse suhtlemise vajaduse- inimene, selleks, et jääda inimeseks vajab suhtlemist teiste liigikaaslastega. Ja mitte lihtsalt jutuajamist, vaid ka tunnustust, positiivset tagasisidet. Erialased suhtlused, kus me saame spetsialistidena mõtteid avaldada, saame tunnustust enda kui isiku, professionaali kohta. Kolmandaks eesmärgiks võib märkida kasulikkuse vajadust. Tööd tehes ei tunne me end ainult ühiskonna hüvesid tarbivate vaid ka ühiskonnale kasu toovate inimestena. Siinkohal on oluline, et me näeme oma töö tulemusi ja klientide rahulolu. Neljandaks töö pakub meile ka enesearendamise võimalust. Pidevalt ennast täiendades jõuame tasemele, kus meie töökvaliteet saab paremaks, ühtlasi saab olema rohkem jaksu endast anda. Loomulikult saab igaüks endast lähtuvalt seda nimekirja, miks töö talle oluline on, veelgi täiendada.
Iga inimene, sh ka iluteenindustöötaja, peab enda jaoks lahtimõtestama, kas töö mida ta teeb pakub talle kõiki neid olulisi faktoreid. Me võime küll teha mingil eluperioodil tööd näiteks ainult raha teenimise eemärgil, kuid pikka aega sedasi tööd tehes me põletame ennast läbi. Põhjus seejuures väga lihtne- me oleme konfliktis iseenda vajaduste rahuldamise ja väärtushinnangutega. Nendes küsimustes võib iga inimene end ise testida, küsides endalt esiteks: mida ma oma tööd tehes tahan saavutada ja millised on minu vajadused. Teiseks: analüüsida kas see töö mida ma praegu teen rahuldab kõiki loetletud vajadusi. Kui mõned neist vajadustest ei ole rahuldatud, on see konflikti allikaks ja hakkab pikkamööda järjest süvendama frustratsiooni, mis viibki läbipõlemiseni. Näiteks kui inimene hindab kõrgelt ensetäiendamist, kuid firma ei paku ise välja koolitusi või veel enam vaatab viltu töötajatele, kes vajavad enesetäiendamiseks vabu päevi, siis rahulolematus sellises firmas töötades järjest süveneb. Kui ka läbirääkimised sel teemal firma juhtkonnaga ei anna tulemust, on mõistlik mõelda töökoha vahetusele, sest selliselt jätkates viib rahulolematus varem või hiljem läbipõlemiseni.
Kuid tööga rahulolu küsimuse kõrval eksisteerib veel teinegi võimalik konfliktiallikas, nimelt rollidevaheline konflikt. Ei ole ju töö ehk elukutse ainuke ja sageli ka mitte esmatähtis roll meie elus. Kuna iluteenindajatest valdav osa on naised, siis käsitlen siin teemat sügavamalt just naiste rollidest lähtuvalt. Tänapäeva ühiskond esitab naistele väga erinevaid ja vastandlikke nõudmisi. Naiste roll ühiskonnas on suuresti muutunud isegi viimase sajandi jooksul, rääkimata veel pikemast ajaperioodist. Ühiskonna väärtushinnanguteks on edukas karjäär, materiaalsus ja ka hea väljanägemine. Jällegi võib siin nimekirja veelgi täiendada ja laiendada. Kuid olulisem on taas igaühel analüüsida kuivõrd need ühiskondlikud väärtushinnangud sobivad sisemiste ehk isklike väärtushinnangutega. Sageli me jookseme tormi ühiskonnaga kaasa andmata endale aru, kas me ikka ise seda soovimegi, mida taga ajame. Naine peab tänapäeval suutma end jagada töö, kodu ja hobide vahel- kus omakorda võib olla veel mitmeidki rolle. Näiteks kodus- perenaise, abikaasa, ema roll jne. Tõsine konflik tekib taas kui me satume konflikti oma isiklike väärtushinnangutega, st pühendame ülekaalukalt aega ühele rollile ja teistele märksa vähem. Näiteks hindame kõrgelt karjääri, pühendudes tööle (mis kõige hullem, kui töö ei pakugi rahuldust kõikidele vajadustele) jääb perele ja lastele märksa vähem aega. Kurb on kui me selle arusaamiseni jõuame alles siis kui lapsed suured ja kodust lahkunud- aega ju tagasi ei keera. Siin on taas lihtne viis eneseanalüüsiks. Esmalt panna paberile kirja tähtsuse järjekorras väärtushinnangud (NB! Isklikud väärtushinnangud) ja seejärel paberi teisele poole panna järjekorda tegevused millele me päevas- nädalas kõige enam aega kulutame (alustades kõige suurema ajakuluga tegevustest). Kui nüüd võrrelda mõlemaid tulpasid ja need on samas järjekorras (näit kõige väärtuslikumad on lapsed ja ka tegelikult kulutate päevas kõige rohkem aega lastele) võite oma eluga rahul olla- teie väärtushinnangud ja ajaplaneeringud on tasakaalus. Kui aga tulpade vahelised erinevused on suured (näit. lapsed on kõige väärtuslikumad ja aega jääb neile kõige vähem, samas töö on väärtushinnangute lõpus, kuid aega tööle pühendate kõige enam), siis näitab see teie suurte sisemiste konfliktide olemasolu, mis on läbipõlemise suureks riskifaktoriks. Peate oma väärtushinnangud ja ajaplaneeringud tõsiselt läbianalüüsima ja oma elus ka reaalselt ümberkorraldusi tegema.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõige parem rohi läbipõlemise vastu on rahulolu iseendaga ja selle saab iga inimene endale vaid ise tagada, sest oma elu üle otsustada saate te vaid ise. Rahulolu oma tööst sõltub paljuški klientide rahulolust ja loomulikult oskuses lahendada teenindustöös ettetulevaid konflikte sealjuures ise psüühiliselt terveks jäädes. Just iseendaga tasakaalus ja rahul olles suudame me mõista klientide vajadusi ja probleeme. Nii et kõik saab alguse iseendast- kui me suudame lahendada konflikte iseendas siis suudame ka toime tulla konfliktidega välismaailmas. Ja samuti kui suudame olla rahul iseendaga saame suurema rahulduse ka oma tööst. Analüüsige aeg-ajalt iseennast, oma vajadusi ja elage elu mis on rahuldust pakkuv, sest ainult teie ise olete oma elu peremehed ja saate oma elus muudatusi teha.
Edu teile!
Jana Ots psühhoterapeut